Üks tore talvejutukene.

KELGUSÕIT Ühel päeval läksid Mart, Juss ja Kati kelgutama. Lumemäel oli kolm erineva kõrgusega mäge. Esimene mägi oli madal, teine mägi oli keskmise suurusega ja kolmas mägi oli kõige suurem. Juss kiirustas madalale mäele, Kati valis keskmise ja Mart kolmanda, kõige kõrgema mäe. Jussil ei tulnud palju hoogu ja ta libises keset kohevat lund ja jäi seisma. Kati hakkas oma mäe otsast hooga tulema, samas oli oht Jussile pihta libiseda kuid Kati tõmbas pidurit ja kukkus ümber. Kati nägu oli lumine, müts peast kadunud ja ta ütles: ,,Sa peaksid mulle tänulik olema, et ma sulle viga ei teinud“. Samal ajal hüüdis Mart: ,,Vaadake kui kaugele hoopis mina sõidan !“ Samal momendil tuli Mardi juurde üks teine poiss , hüppas kelgule ja sõitis mäest alla. Mart hakkas kohe järgi sõitma.Ta andis kätega veel hoogugi juurde ja hakkaski poisist mööda libisema, kuid sõitis kännule otsa ja kelgu katki, isegi känd sai kriipida. Viga õnneks suurt ei saanud. Kõigele vaatamata mis mäe peal juhtus käivad nad iga päev edasi kelgutamas. Sepo Koppel